Geal tuli eile mõte, et kuna tamme spoonil on ilus ühtlane struktuur, siis võiks kasutada kummuti spoonimisel just seda. Pärast peitsime ära ja lakime üle ja ongi tore. Siis aga tuli meelde, et selle osa kõrval, mida oleks vaja peitsida on ju valged/heledad spooniribad. Kahtlene ja riskantne, kahju kui peits valge spooni ära rikub. Gea arvas siis, et peitsime kõigepealt spooni ära ja siis lõikame ja liimime.
katsetused
tekstuur ja toon on väga sarnased
Gea ütles, et peitsitud spooni oli hea töödelda, ilmselt oleks saanud niimoodi hakkama küll ja tulemus olnuks hea.
Mina aga ei viitsinud nii palju jamada, sukeldusin seniks kui Gea katsetas spoonilattu. Pool tundi tuhnimist ning leidsin sobiva spooni, st esialgsele ligilähedase või siis sama? Igatahes peitsima me ei hakanud. Päris tükk aega kulus sellele, et aru saada kuidas, mida ja kuhu lõigata, vähemalt minul kulus. Tundub lihtne, aga no pole nii lihtne... Mõõtmine, lõike võtmine, teipimine, lõikamine, sobitamine, lõikamine, lihvimine, jälle sobitamine....
vana tükk on näidiseks
kõige parem ja täpsem tulemus jääb ikka skalpelliga
kummispaatliga silumine (väga hea ja mugav)
esimene liimitud tükk Gea käe alt
õhtune tulemus Gealt
minu esimene liimitud tükk
õhtune tulemus
Tundub mõnus nokitsemine olevat- eriti, kui saad minna ja laost kõik vajaliku võtta :)
VastaKustuta