Neljapäev, 28. aprill 2016

Neljapäev 28.04

Kodus. :)

Aga, enne oli veel:
esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev :)

Esmaspäeval läksime õhinaga valmissegatud šellakiga proovima kuidas see kummutil "töötab".  Kuna allolev lakk oli eiteamis, siis see mida me kartsime, juhtuski - ei tulnud midagi välja...pind oli kole ja tuhm.  Järgmisena proovisime veebaasil lakki, siis paadilakki, Osmot....

viimistlusproovid

Gea proovis veebaasil lakile kanda Osmot (õlivaha) ja see tulemus oli kõige lähedasem kui mitte öelda sama mis originaalviimistlus. Seega oli otsustatud, veebaasil lakk uuele/asendatud spoonile ja seejärel õlivaha kogu pinnale. Lakk kuivas kiirelt ja tunnikese pärast kandsime ka õlivaha kummutile. Kuivamisaeg 12 tundi. Siis kähku viimaste "oma projektide" kallale. Me nimetasime puutööd nii, sest tundus, et see justkui poleks praktikaga seotud, läksime ju restaureerima....aga ikka on, ju... 

minu osake puutööst

Teisipäeval tegime jälle puutööd, "hakkisime" puitu.

puit enne sae alla minekut

väikesest puidutükist palju tükke (..aga see pole veel kõik ;)


Katri "liimib puitu" projekt

Gea "liimib puitu" pilte ma ei eksponeeri, et oleks mida oodata. "Oma silm on kuningas", "Kes kannatab see kaua elab" jne. 

Kolmaäeval, ehk meie praktika viimasel päeval, pidime kummuti veel korra õlivahaga üle tegema, aga mul tuli mõte kasutada viimase kihina vaha, või siis mööbli poleerimisvahendit. Viimase oli Helena just Borgist ostnud ja pudelil olev kiri lubas maad ja ilmad kokku.

imevahend mööblile

Mäkerdasime kummuti vahendiga kokku, üleliigse pühkisime ära ja jätsime paariks tunniks kuivama. Seejärel poleerisime, või siis nühkisime, pinna läikima. Gea oli väga skeptiline, arvas, et oli paha mõte seda poleerimisvahendit kasutada, kuna pind oli nakkuv ja nätske. Aga ilmselgelt oli tegu  veel toore ja kuivamata pinnaga. Nühkimine võttis lihtsalt pisut kauem aega, kuid tulemus, see oli hää!

kummuti plaat nr 1 (originaal)



kummuti plaat nr 2 (lisaplaat)

signeerisime oma töö :)


Kaunitar on oma täies ilus

Igatahes, me ise olime väga õnnelikud ja rahul. Tulemus oli uskumatult ilus!

Seejärel korjasime oma asjad kokku, koristasime töölaua, tagastasime tööriistad lattu ja läksime ära. Tunne oli selline nagu tuleks homme tagasi...

Kokkuvõtteks võin öelda, et oli suurepärane kogemus. Tööde maht polnud küll teab mis suur, kuid tõesõna, käed rüpes ei istunud me kordagi. 

Meil oli suurepärane juhendaja, kes usaldas meid, toetas igati ja oli alati olemas. 

Kummardus maani, Helena.  Suur, suur  Tänu!


Katri ja Gea


Pühapäev, 24. aprill 2016

Reede 22.04

22.04 KÜLASKÄIK HENRY BORGI FIRMASSE

Rääkisime  ükspäev Helenale, et meid Borgi firmas ( kangaste ja sadulsepa töövahendite hulgimüüja) ukse pealt kaugemale ei lastud ja väga suhelda ei soovitud. Nädal hiljem teatas ta meile, et reede hommikul tehakse sinna sadulsepa õpilastega väike külaskäik ja me oleme samuti oodatud. 
Hommikul võeti meid kõiki sõbralikult vastu. Borg on perefirma, milles töötab siis juba kolmas põlvkond + sõbralik berni karjakoer, kes ühel hetkel kogu külaliste tähelepanu endale sai. Tutvustati paari sõnaga firmat ja lubati lahkelt ringi vaadata. Osa toodetest on Nevotexi valikust, kuid kohapeal olemasolevaid kangaid  on muidugi rohkem ja suuremas valikus kui meil.
Samuti ootasid laual värske kohv ja saiakesed. (Ma ei saa aru, kuidas nad siin Soomes nii maitsvaid saiakesi küpsetavad!?).
Katri ostis kaasa endale polstrikinnitusnõelad ja nööri, mina väikse sõra , millega naelu või klambreid eemaldada. 
Koolis oli meil „puidupäev“ . Enne segasime kummuti jaoks valmis shellaki +piirituse  ja jätsime selle esmaspäevani lahustuma.
Katri jätkas pilastrite servade lihvimist  ja mina tegin edasi oma Projekti. 
Kuna tooriku servades olid oksaaugud, siis tuli seda natuke kitsamaks saagida. Tegelikult jäi ühe serva poole  väike auk sisse, aga ma lihtsalt ei raatsinud rohkem materjali maha saagida. No ja  puit ongi ju elav materjal ning see auguke teebki töö omanäoliseks.
Seejärel lõikasin pikkuse parajaks ning Helena juhendamisel seadistasin freespingi ning freesisin kõik servad kergelt kumeraks.
Siis oli põnev töö - eseme otstesse tuli freesida sisse süvendid. Selleks oli  käsifreesiga pink, ning et saada parajat mõõtu süvendit, näitas Helena kuidas vajalikku rakist ehitada. See tegi freesimise väga lihtsaks. 
Seejärel käis töö läbi suure lihvimismasina, algul üks pool ja seejärel teine pool.
Nüüd tuleb teha veel peenem lihv ja seejärel viimistleda. Aga ese tuleb kena ja ma ise olen happy! 
Õhtupoole jalutasin Lahti suusahüppemäe lähedal asuvasse messikeskusesse, kus toimus Lahti Pihapiiri mess ehk eesti keeles lihtsalt Aiandusmess. Lisaks müüdavatele lilledele, taimedele, kommidele, meele, moosile, raamatutele, kosmeetikale jms, esitleti ka erinevaid aiamajakesi ja plastikust tünnisaunu. Reklaami tegid endale ka lillepoed, kes olid teinud temaatilised lilleseaded, mille poolt said külastajad siis hääletada.  Lisaks hulk erinevaid kohvikuid.
Ja Lahti suusahüppemäe jalamil on nüüd ka käidud. Suusahüppetornid ka nähtud, aga ikkagi ma ei saa aru miks keegi vabatahtlikult sealt kõrgelt suuskadega alla tahab hüpata...
selfi :)

kaugelt tunduvad kõrgemad 


kolm õde

 Pildid messilt:
 

                                      





   V.I.Lenini sünnipäev...tulpidega

Gea.

( pildid kommenteeris Katri )




 
 

Kolmapäev, 20. aprill 2016

Kolmapäev 20.04

Aeg lendab. Tekib juba vaikselt tunne, et ei jõua alustatuga lõpule... Ilmselt on kartus ikka asjata.
Esmaspäeval alustasime kohe toolide värvimisega, st värviparandustega. Värvi segasin reedel valmis, Gea arvas, et läheb umbes  päev... aga tunni ajaga olid valge värviga parandused tehtud :)



valge

Justkui kingitud aeg oli ning otsustasin oma tugitoolidele "kiirelt" pilastrid valmistada.



Gea samalajal justkui ka tegi midagi kummuti kallal, aga aru polnud saada, mida ta seal tegi? Ise ütles, et liimis....

Teisipäeval hakkasime mõlemad kummuti raamile spooniparandusi tegema. Mina ühel pool kummutit, Gea teisel pool. Kuna olime otsustanud, et kummuti raami spooniparanduseks kasutame ära sahtlitelt äravõetud vana spooni, siis õigete tükkide sobitamine ja leidmine oli ikka peavalu. Esiteks polnud ju neid tükke nii palju kui vaja ja  ka pikkust nappis. Mõnes kohas tuli kasutada ka uut spooni. Õhtuks olin sisuliselt suutnud ainult kokku sobitada kummuti raami ühe nurga! Ebanormaalne. Geal oli äraolev naeratus näol ja küsis, et noh, nüüd saad aru mis ma eile tegin?

peaaegu puhastatud nurk

kõik tuleb ära kasutada...kole!

Teel koju tuli mul geniaalne mõte, et võiks kummuti fassaadilt kõik vana spooni eemaldada ja uue panna, oleks ilus ja tööd oleks ka lausa lust teha. Gea polnud sellega aga nõus, kaks päeva tööd oleks olnud asjata... Aga ilu nimel oleks ma selliseks ohvriks valmis olnud....

Tänast päeva alustasime valgetele värviparandustega, seekord hall värv, mis tuli puidulõikele sügavuse andmiseks.  See töö võttis 5-10 minutit, kiired tüdrukud.

pintsel ja lõuend

..tehtud

Edasi läksime jälle kummutit lappima. Andsime endast parima, aga ka kõige parema tahtmise juures on väga keerukas kahel inimesel ühe eseme juures tööd teha nii, et tulemus ei kannataks. Üks lihvib nurgakesi, teisel vaja skalpelliga spoonitükk eemaldada jne 

selliseid kohti on oi kui palju

"nunnud karvased jalad"

lapitööd


kummitus?

Tegin Geale ettepaneku, et tehku tema oma kummuti pool rahulikult valmis, ta nagunii minust poole päeva võrra ees, mina freesin niikaua pilastri servasid.

 Gea kummuti nurk enne

..peale liimimist

teine nurk



valmis


Palusin Helenalt väheke  freesi instruktaaži, natuke proovimist ja tööle.

masinale saab korraga 9 tera panna

lihtne ja turvaline terade paigaldus

nii on hea tööd teha

Gea sai kummuti ühe poole valmis, mina loodetavasti saan ka, kunagi. 


  







Reede, 15. aprill 2016

Reede 15.04

Täna lõpetasime sahtliservade spooni lõikamise ja lihvimise, nii ,et ükski serv ei jäänud enam karedaks. 
enne lihvimist servade teipimine

Servast spooni lõikamine

...lõunapaus

ka nii võib juhtuda, aga oskaja teeb korda :)

spoonitud sahtlid

uhkust võib tunda ka lähedalt vaadates


Töö ajal põikas meie juurde üks lektorihärra X, kes tuli uurima mis me teeme. Vaatas ja kiitis meie tööd ning uuris, et kas me oleme oma koolis seda tööd õppinud. Kinnitasin, et tõesti oleme  spoonimist õppinud (olin endamisi tänulik, et jõudsin koolis mõlemad intarsiad valmis – nii pressimeetodil kui ka väiksema töö, mis sai TIXOga liimitud), kuid selliste kumerate ja nõgusate pindadega eset teeme esimest korda. Igatahes noogutas ta tunnustavalt.
Siis võtsime ette uuesti Gustavi toolide jaoks värvi segamise. Seekord  põhjaks õige läikiv valge alküüdvärv, millest osa enda jaoks eraldi  topsi valasime. Otsisime värvilaost sobivad värvipastad YX (ookerkollane) ja CH (hall) ning tilkhaaval hakkas Katri neid valgesse värvi segama. Ta on väga osav värvisegaja ning üsna pea oli õige toon käes.
Arutasime veel, et huvitav, et see hall tool mille seljatoe me kinni liimisime ja Katri värviparanduse tegi, seisab ikka veel siin, klient polegi järgi käinud.
Kuna  on reede, siis peale lõunat tegime oma töölauad korda ja sättisime esmapäevaks töövahendid valmis. Järsku jõuab paari päevaga toolidele ja lauale värviparandused ära teha ning siis saab uuesti kummuti kallale asuda.
Läksime Helenat otsima, kui ta meile ukse peal ühe kena prouaga vastu tuli. Ja siis tuli meile kogu senise praktika aja suurim üllatus – proua oli tulnud halli tooli järgi ja tänutäheks töö eest ulatas meile ümbriku kohvirahaga. See oli tõesti liigutav!

esimene honorar

No nüüd me saame Katriga kumbki nädal aega endale  kooli kohvimasinast kohvi suristada.

Kolmapäev, 13. aprill 2016

13.04

Täna hommikul oli töökoda alles pime kui me kohale jõudsime. Kaks sama bussiga saabunud kooliõpilast olid vaikselt laua taga ja näppisid telefoni. Meie hakkasime usinalt tööle.
Geal tuli eile mõte, et kuna tamme spoonil on ilus ühtlane struktuur, siis võiks kasutada kummuti spoonimisel just seda. Pärast peitsime ära ja lakime üle ja ongi tore. Siis aga tuli meelde, et selle osa kõrval, mida oleks vaja peitsida on ju valged/heledad spooniribad. Kahtlene ja riskantne, kahju kui peits valge spooni ära rikub. Gea arvas siis, et peitsime kõigepealt spooni ära ja siis lõikame ja liimime.

katsetused

tekstuur ja toon on väga sarnased

Gea ütles, et peitsitud spooni oli hea töödelda, ilmselt oleks saanud niimoodi hakkama küll ja tulemus olnuks hea.
Mina aga ei viitsinud nii palju jamada, sukeldusin seniks  kui Gea katsetas spoonilattu. Pool tundi tuhnimist ning leidsin sobiva spooni, st esialgsele ligilähedase või siis sama? Igatahes peitsima me ei hakanud. Päris tükk aega kulus sellele, et aru saada kuidas, mida ja kuhu lõigata, vähemalt minul kulus. Tundub lihtne, aga no pole nii lihtne... Mõõtmine, lõike võtmine, teipimine, lõikamine, sobitamine, lõikamine, lihvimine, jälle sobitamine....

vana tükk on näidiseks

kõige parem ja täpsem tulemus jääb ikka skalpelliga

kummispaatliga silumine (väga hea ja mugav)

esimene liimitud tükk Gea käe alt

õhtune tulemus Gealt

minu esimene liimitud tükk


õhtune tulemus