kolmapäev, 13. aprill 2016

13.04

Täna hommikul oli töökoda alles pime kui me kohale jõudsime. Kaks sama bussiga saabunud kooliõpilast olid vaikselt laua taga ja näppisid telefoni. Meie hakkasime usinalt tööle.
Geal tuli eile mõte, et kuna tamme spoonil on ilus ühtlane struktuur, siis võiks kasutada kummuti spoonimisel just seda. Pärast peitsime ära ja lakime üle ja ongi tore. Siis aga tuli meelde, et selle osa kõrval, mida oleks vaja peitsida on ju valged/heledad spooniribad. Kahtlene ja riskantne, kahju kui peits valge spooni ära rikub. Gea arvas siis, et peitsime kõigepealt spooni ära ja siis lõikame ja liimime.

katsetused

tekstuur ja toon on väga sarnased

Gea ütles, et peitsitud spooni oli hea töödelda, ilmselt oleks saanud niimoodi hakkama küll ja tulemus olnuks hea.
Mina aga ei viitsinud nii palju jamada, sukeldusin seniks  kui Gea katsetas spoonilattu. Pool tundi tuhnimist ning leidsin sobiva spooni, st esialgsele ligilähedase või siis sama? Igatahes peitsima me ei hakanud. Päris tükk aega kulus sellele, et aru saada kuidas, mida ja kuhu lõigata, vähemalt minul kulus. Tundub lihtne, aga no pole nii lihtne... Mõõtmine, lõike võtmine, teipimine, lõikamine, sobitamine, lõikamine, lihvimine, jälle sobitamine....

vana tükk on näidiseks

kõige parem ja täpsem tulemus jääb ikka skalpelliga

kummispaatliga silumine (väga hea ja mugav)

esimene liimitud tükk Gea käe alt

õhtune tulemus Gealt

minu esimene liimitud tükk


õhtune tulemus







1 kommentaar:

  1. Tundub mõnus nokitsemine olevat- eriti, kui saad minna ja laost kõik vajaliku võtta :)

    VastaKustuta